2. tüüpi diabeet on NHS-i järgi nii rasvmaksa kui ka tsirroosi riskitegur.
Diabeet ja maks
NHS-i järgi on 2. tüüpi diabeediga inimestel suurem rasvmaksa ja tsirroosi risk.
Toitumine
Tasakaalustatud toit aitab kontrollida nii veresuhkrut kui ka kaalu.
Kontroll
Diabeediga inimene võib arutada perearstiga ka maksa kontrollimist.
Liikumine
Regulaarne liikumine toetab mõlemat.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi areneb alkoholist põhjustatud maksahaigus kuude või aastate jooksul liigse joomise tagajärjel. Kui joomine lõpetada, võib maks sageli taastuda, kuid hiliseid staadiume on raskem ravida.
NHS-i järgi on mittealkohoolne rasvmaks levinud seisund, mis on sageli seotud ülekaaluga ega põhjusta tavaliselt sümptomeid. Tervislik eluviis võib vähendada rasva kogunemist maksas ja aidata kahjustust parandada.
NHS-i järgi tekib maksatsirroos maksa pikaajalise kahjustuse tagajärjel. Riskitegurid on muu hulgas suur alkoholitarbimine, B- ja C-hepatiit, rasvumine, 2. tüüpi diabeet ja rasvmaks. Paljudel tsirroosiga inimestel ei ole alguses sümptomeid.
Korduma kippuvad küsimused
Kas diabeet põhjustab hepatiiti? Ei, kuid see on rasvmaksa riskitegur.
Kas diabeediravimid mõjutavad maksa? Küsi arstilt.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi.
Millal pöörduda arsti poole
NHS-i järgi võivad hepatiidi sümptomid olla kõrge palavik, väsimus, valu ülakõhus, iiveldus või oksendamine, naha ja silmavalgete kollasus, tavalisest tumedam uriin ja hele väljaheide. Kui märkad neid, pöördu perearsti poole.
Lisaks tasub teada
NHS soovitab rasvmaksa korral süüa tervislikult ja tasakaalustatult, liikuda vähemalt 150 minutit nädalas, ülekaalu korral kaalu langetada, mitte suitsetada ja mitte juua üle 14 alkoholiühiku nädalas.
Diabeetikule
Kui sul on 2. tüüpi diabeet, küsi perearstilt, kas on vaja kontrollida maksanäitajaid. Rasvmaks ei põhjusta sageli sümptomeid ja avastatakse juhuslikult.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui sul on hepatiidile viitavad sümptomid (näiteks naha või silmavalgete kollasus, tume uriin, hele väljaheide, tugev väsimus), oled rase või sul on maksahaigus, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Vereoksendamise, musta väljaheite või äkilise segasuse korral helista 112.