D-hepatiit on maksapõletik, mida põhjustab D-hepatiidi viirus. See saab tekkida ainult B-hepatiidiga inimestel.
Seos B-hepatiidiga
WHO järgi saab D-hepatiit tekkida ainult B-hepatiidiga inimestel. B-hepatiidi vastu vaktsineerimine kaitseb ka D-hepatiidi eest. D-hepatiidi lisandumine kroonilisele B-hepatiidile kiirendab haiguse kulgu raskema haiguse suunas 70–90% juhtudest.
Levik
WHO järgi levib D-hepatiit samamoodi nagu B-hepatiit – vere ja kehavedelike kaudu, seksuaalsel teel ning harva emalt lapsele.
Sümptomid
WHO järgi tekivad sümptomid tavaliselt 3–7 nädalat pärast nakatumist: palavik, väsimus, isutus, iiveldus, oksendamine, tume uriin, hele väljaheide ja kollatõbi.
Diagnoos
WHO järgi on vaja antikehade testi ja HDV RNA testi.
Ravi
WHO järgi kiitis Euroopa Ravimiamet 2023. aastal kroonilise D-hepatiidi raviks heaks bulevirtiidi.
Ennetus
B-hepatiidi vaktsiin kaitseb ka D-hepatiidi eest.
Kellel on suurem risk
WHO järgi on B- ja D-hepatiidi kaasnakkus tõenäolisem süstivatel narkootikumide tarvitajatel ning C-hepatiidi või HIV-iga inimestel.
Kulg
WHO järgi kiirendab D-hepatiidi lisandumine kroonilisele B-hepatiidile tsirroosi teket; tsirroosiga patsientidel on suurem maksavähi risk.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui sul on hepatiidile viitavad sümptomid (näiteks naha või silmavalgete kollasus, tume uriin, hele väljaheide, tugev väsimus), oled rase või sul on maksahaigus, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Vereoksendamise, musta väljaheite või äkilise segasuse korral helista 112.