Rasedus toob kaasa palju vereanalüüse ja küsimusi. Hepatiit on üks teemadest, mida ämmaemand ja arst raseduse ajal jälgivad, sest mõned hepatiidiviirused võivad kanduda emalt lapsele või olla raseduse ajal ohtlikumad. Selles juhendis koondame Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja NHS-i kontrollitud teabe. Juhend ei asenda ämmaemanda ega arsti nõu, kuid aitab vastuvõtuks valmistuda.
Miks hepatiit raseduse ajal oluline on
Hepatiidiviirused erinevad üksteisest. B-hepatiit võib kanduda emalt lapsele sünnituse ajal, C-hepatiit harvem, ning E-hepatiit võib olla rasedale endale eriti raske. A-hepatiit möödub tavaliselt iseenesest, kuid NHS soovitab rasedal A-hepatiidi kahtluse korral kiiresti arstiga ühendust võtta.
B-hepatiit: testimine
WHO soovitab testida B-hepatiidi suhtes kõiki rasedaid, et oleks võimalik rakendada meetmeid nakkuse emalt lapsele edasikandumise vältimiseks. Test on tavaline vereanalüüs. Kui tulemus on positiivne, suunatakse sind spetsialisti juurde, kes hindab, kas sulle on raseduse ajal vaja viirusvastast ravi.
B-hepatiit: lapse kaitse
WHO järgi peaksid kõik imikud saama B-hepatiidi vaktsiini võimalikult kiiresti pärast sündi, 24 tunni jooksul. NHS-i järgi saavad B-hepatiidiga emade lapsed nakkusriski vähendamiseks lisavaktsineerimisi. See on oluline, sest WHO järgi muutub imikueas saadud B-hepatiit krooniliseks umbes 95% juhtudest.
C-hepatiit
WHO järgi võib C-hepatiit kanduda nakatunud emalt lapsele, kuid see levikutee on harvem. C-hepatiit ei levi rinnapiima kaudu. Kui sul on varem olnud riskikokkupuude, näiteks süstimine või tätoveerimine steriliseerimata vahenditega, räägi sellest ämmaemandale. Ravi kohta raseduse ajal ja pärast sünnitust otsustab spetsialist.
E-hepatiit
WHO järgi on E-hepatiiti nakatunud rasedatel, eriti teisel ja kolmandal trimestril, suurem ägeda maksapuudulikkuse, loote kaotuse ja surma risk. WHO järgi võib kolmandal trimestril E-hepatiiti nakatunud rasedatest surra kuni 20–25%. WHO soovitab sümptomitega rasedate puhul kaaluda haiglaravi.
E-hepatiidi ennetus raseduse ajal
E-hepatiit levib WHO järgi peamiselt saastunud joogivee kaudu ning genotüübid 3 ja 4 toore või alaküpsetatud liha kaudu. Raseduse ajal küpseta liha läbi, joo puhast vett ja reisil eelista pudelivett. Kui plaanid reisi piirkonda, kus E-hepatiit on levinud, arutle seda enne arstiga.
A-hepatiit ja reisimine
A-hepatiit levib samuti saastunud toidu ja vee kaudu. NHS soovitab reisil pesta käsi enne söömist ja pärast tualetti, juua pudelivett ning vältida karpe ja toorest puu- ja köögivilja. Vaktsineerimise vajaduse raseduse ajal otsustab arst.
Ravimid ja maks
WHO soovitab A- ja E-hepatiidi korral vältida tarbetuid ravimeid, mis võivad maksa koormata, näiteks paratsetamooli. Raseduse ajal ära võta ühtegi ravimit ilma arsti või ämmaemandaga nõu pidamata.
Ohumärgid
Kui raseduse ajal tekivad naha või silmavalgete kollasus, tume uriin, hele väljaheide, tugev väsimus, iiveldus või kõhuvalu, pöördu kohe arsti poole. Segasuse, vereoksendamise või musta väljaheite korral helista 112.
Küsimused ämmaemandale
Kas mu B-hepatiidi test on tehtud? Kas mul on vaja C-hepatiidi testi? Kas laps saab B-hepatiidi vaktsiini kohe pärast sündi? Mida teha, kui reisin raseduse ajal? Millised ravimid on mulle ohutud?
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO hinnangul elas 2024. aastal kroonilise B-hepatiidiga 240 miljonit inimest ning igal aastal lisandub 0,9 miljonit uut nakkust. B-hepatiit levib vere ja teiste kehavedelike kaudu ning emalt lapsele sünnituse ajal. Vaktsiin pakub peaaegu 100% kaitset.
WHO järgi ei levi C-hepatiit rinnapiima, toidu, vee ega igapäevase kontakti, näiteks kallistamise, suudlemise või toidu ja jookide jagamise kaudu.
Korduma kippuvad küsimused
Kas hepatiidiga ema võib imetada? WHO järgi ei levi C-hepatiit rinnapiima kaudu; B-hepatiidi puhul küsi arstilt.
Kas keisrilõige on vajalik? Sünnitusviisi otsustab arst.
Kas partner peaks end testima? Jah, WHO soovitab testida nakatunute partnereid.
B-hepatiidi levik ja ennetus perekonnas
NHS-i järgi levib B-hepatiit vere ja kehavedelike kaudu, sealhulgas kaitsmata seksi ajal ning pardlite, hambaharjade ja nõelte jagamisel. Kui rasedal on B-hepatiit, peaksid partner ja teised pereliikmed küsima testimist ja vaktsineerimist. WHO soovitab testida nakatunute partnereid ja pereliikmeid. Kui rasedal endal B-hepatiiti ei ole, kuid partneril on, tasub arutada arstiga kaitsmise võimalusi.
Pärast sünnitust
Pärast sündi on oluline, et laps saaks õigeaegselt kõik vaktsiinid. Küsi sünnitusmajas, kas B-hepatiidi vaktsiin on tehtud, ja jälgi edasist vaktsineerimiskava perearsti juures. B-hepatiidiga ema vajab ka pärast sünnitust regulaarset jälgimist spetsialisti juures, sest krooniline nakkus vajab sageli pikaajalist ravi.
Emotsionaalne pool
Hepatiidi diagnoos raseduse ajal võib tekitada hirmu ja süütunnet. Pea meeles, et WHO järgi teadis 2024. aastal oma B-hepatiidist vaid 27% nakatunutest – paljud saavad oma diagnoosist teada just raseduse ajal tehtud analüüsist. Varajane teadmine annab võimaluse last kaitsta.
A-hepatiidi sümptomid raseduse ajal
WHO järgi on A-hepatiidi peiteaeg tavaliselt 14–28 päeva. Sümptomiteks võivad olla palavik, halb enesetunne, isutus, kõhulahtisus, iiveldus, kõhuvalu, tume uriin ja kollatõbi. Alla 6-aastastel lastel sümptomid tavaliselt puuduvad. NHS soovitab rasedal A-hepatiidi kahtluse korral küsida kiiret arstiaega.
Kokkuvõte
Enamikku hepatiidiga seotud ohte raseduse ajal saab vähendada: vereanalüüs B-hepatiidi suhtes, lapse vaktsineerimine kohe pärast sündi, hoolikas toidu- ja veehügieen ning õigeaegne pöördumine arsti poole sümptomite korral.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui sul on hepatiidile viitavad sümptomid (näiteks naha või silmavalgete kollasus, tume uriin, hele väljaheide, tugev väsimus), oled rase või sul on maksahaigus, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Vereoksendamise, musta väljaheite või äkilise segasuse korral helista 112.