Kõik hepatiidid ei ole ühesugused. A- ja E-hepatiit mööduvad tavaliselt, kuid B- ja C-hepatiit võivad muutuda krooniliseks ja kahjustada maksa aastaid.
Mis on krooniline hepatiit
NHS-i järgi nimetatakse B-hepatiiti krooniliseks, kui nakkus kestab üle 6 kuu. WHO järgi tekib C-hepatiidi korral krooniline nakkus umbes 70% nakatunutest.
Miks see oluline on
Krooniline hepatiit võib kulgeda aastaid ilma sümptomiteta, kuid tekitada maksakahjustust, tsirroosi ja maksavähki.
Ravi
Kroonilist C-hepatiiti saab välja ravida, kroonilist B-hepatiiti aga kontrolli all hoida pikaajalise raviga.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi viib täiskasvanueas saadud B-hepatiit kroonilise haiguseni vähem kui 5% juhtudest, kuid imiku- ja varases lapseeas saadud nakkus umbes 95% juhtudest. Seepärast on imikute vaktsineerimine eriti oluline.
WHO järgi vabaneb umbes 30% nakatunutest viirusest 6 kuu jooksul ilma ravita, ülejäänud umbes 70%-l tekib krooniline nakkus. Kroonilise C-hepatiidi korral on tsirroosi risk 20 aasta jooksul 15–30%.
WHO järgi ägedale B-hepatiidile spetsiifilist ravi ei ole, kuid kroonilist B-hepatiiti saab ravida suukaudsete viirusvastaste ravimitega, nagu tenofoviir või entekaviir. Ravi aeglustab tsirroosi teket, vähendab maksavähi juhtumeid ja parandab pikaajalist elulemust.
Korduma kippuvad küsimused
Kas A-hepatiit muutub krooniliseks? WHO järgi A-hepatiit kroonilist maksahaigust ei põhjusta.
Kuidas kroonilist hepatiiti avastada? Vereanalüüsiga; küsi perearstilt.
Millal pöörduda arsti poole
NHS-i järgi võivad hepatiidi sümptomid olla kõrge palavik, väsimus, valu ülakõhus, iiveldus või oksendamine, naha ja silmavalgete kollasus, tavalisest tumedam uriin ja hele väljaheide. Kui märkad neid, pöördu perearsti poole.
Lisaks tasub teada
WHO hinnangul teadis 2024. aastal oma B-hepatiidi nakkusest vaid 65 miljonit inimest ehk 27% nakatunutest. WHO soovitab testida muu hulgas kõiki rasedaid, maksahaiguse kahtlusega inimesi ning nakatunute partnereid ja pereliikmeid.
Testimine
Kuna krooniline hepatiit võib kulgeda sümptomiteta, on testimine ainus viis seda avastada. Küsi perearstilt testi, kui sul on olnud riskikokkupuude.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui sul on hepatiidile viitavad sümptomid (näiteks naha või silmavalgete kollasus, tume uriin, hele väljaheide, tugev väsimus), oled rase või sul on maksahaigus, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Vereoksendamise, musta väljaheite või äkilise segasuse korral helista 112.