C-hepatiit on vere kaudu leviv viirusnakkus, mis muutub sageli krooniliseks, kuid on enamikul juhtudel välja ravitav.
Levimus
WHO hinnangul on maailmas umbes 47 miljonit kroonilise C-hepatiidiga inimest. C-hepatiit levib vere kaudu, näiteks ebaturvaliste süstide ja süstlate jagamise kaudu. Otsese toimega viirusvastased ravimid ravivad välja üle 95% nakatunutest, kuid vaktsiini ei ole.
Kulg
WHO järgi vabaneb umbes 30% nakatunutest viirusest 6 kuu jooksul ilma ravita, ülejäänud umbes 70%-l tekib krooniline nakkus. Kroonilise C-hepatiidi korral on tsirroosi risk 20 aasta jooksul 15–30%.
Levik
NHS-i järgi levib C-hepatiit kõige sagedamini süstimisvahendite jagamisel ja kehva nakkustõrjega riikides tehtud meditsiinilise või hambaravi kaudu. Harvem levib see hambaharjade ja pardlite jagamisel, steriliseerimata vahenditega tätoveerimisel ning vahekorras, kus on verd.
Mis ei levita
NHS-i järgi ei saa C-hepatiiti kallistamise, suudlemise ega toidu ja joogi jagamise kaudu.
Testimine
WHO järgi diagnoositakse C-hepatiit kahes etapis: esmalt antikehade test ja positiivse tulemuse korral HCV RNA test, mis kinnitab kroonilise nakkuse ja ravivajaduse.
Ravi
NHS-i järgi on enamikul C-hepatiidiga inimestel sümptomid puuduvad. C-hepatiiti ravitakse viirusvastaste tablettidega, mida võetakse iga päev 8–12 nädalat, ning ravi ravib nakkuse enamikul inimestel välja.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui sul on hepatiidile viitavad sümptomid (näiteks naha või silmavalgete kollasus, tume uriin, hele väljaheide, tugev väsimus), oled rase või sul on maksahaigus, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Vereoksendamise, musta väljaheite või äkilise segasuse korral helista 112.