B-hepatiit on vere ja kehavedelike kaudu leviv maksanakkus, mis võib olla äge või krooniline.
Levimus
WHO hinnangul elas 2024. aastal kroonilise B-hepatiidiga 240 miljonit inimest ning igal aastal lisandub 0,9 miljonit uut nakkust. B-hepatiit levib vere ja teiste kehavedelike kaudu ning emalt lapsele sünnituse ajal. Vaktsiin pakub peaaegu 100% kaitset.
Levik
NHS-i järgi saab B-hepatiidi kaitsmata seksi, süstlate jagamise, nõelatorke, steriliseerimata vahenditega tätoveerimise või augustamise kaudu ning emalt lapsele sünnituse ajal.
Sümptomid
NHS-i järgi on enamikul inimestel sümptomid puuduvad või kerged: palavik, väsimus, valu ülakõhus, iiveldus, sügelev lööve, kollatõbi, tume uriin ja hele väljaheide.
Krooniline vorm
WHO järgi viib täiskasvanueas saadud B-hepatiit kroonilise haiguseni vähem kui 5% juhtudest, kuid imiku- ja varases lapseeas saadud nakkus umbes 95% juhtudest. Seepärast on imikute vaktsineerimine eriti oluline.
Ravi
WHO järgi ägedale B-hepatiidile spetsiifilist ravi ei ole, kuid kroonilist B-hepatiiti saab ravida suukaudsete viirusvastaste ravimitega, nagu tenofoviir või entekaviir. Ravi aeglustab tsirroosi teket, vähendab maksavähi juhtumeid ja parandab pikaajalist elulemust.
Ennetus
Vaktsineerimine on NHS-i järgi parim viis B-hepatiidi ennetamiseks. Kasuta kondoomi ja ära jaga pardleid, hambaharju ega nõelu.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui sul on hepatiidile viitavad sümptomid (näiteks naha või silmavalgete kollasus, tume uriin, hele väljaheide, tugev väsimus), oled rase või sul on maksahaigus, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Vereoksendamise, musta väljaheite või äkilise segasuse korral helista 112.